Uudised

Intravenoosse anesteesia ajalugu ja areng

Narkootikumide intravenoosne manustamine pärineb 17. sajandist, kui Christopher Wren süstis koerale hane sule ja seapõie abil oopiumi, mille tagajärjel koer uimaseks muutus. 1930. aastatel võeti kliinilisse praktikasse kasutusele heksobarbitaal ja pentotaal.

Just 1960. aastate farmakokineetika valdkonnas loodi IV infusioonide mudelid ja võrrandid ning 1980. aastatel võeti kasutusele arvutiga juhitavad IV infusioonisüsteemid. 1996. aastal võeti kasutusele esimene sihtmärgiga juhitav infusioonisüsteem („Diprufusor“).

MÄÄRATLUS

A sihtmärgiks kontrollitud infusioonon infusioon, mida kontrollitakse nii, et püütakse saavutada kasutaja määratud ravimikontsentratsiooni huvipakkuvas kehakambris või koes. Selle kontseptsiooni pakkus esmakordselt välja Kruger Thiemer 1968. aastal.

FARMAKOKINETIKA

Jaotusmaht.

See on näiv maht, milles ravim jaotub. See arvutatakse valemiga: Vd = ravimi annus/kontsentratsioon. Selle väärtus sõltub sellest, kas see arvutatakse nullhetkel – pärast boolust (Vc) või püsiseisundis pärast infusiooni (Vss).

Kliirens.

Kliirens on plasma maht (Vp), millest ravim elimineeritakse ajaühiku kohta, et arvestada selle eritumist organismist. Kliirens = Eliminatsioon X Vp.

Kliirensi suurenedes lüheneb poolväärtusaeg ja jaotusruumala suurenedes väheneb ka poolväärtusaeg. Kliirensit saab kasutada ka selle kirjeldamiseks, kui kiiresti ravim liigub kambrite vahel. Ravim jaotub esialgu tsentraalsesse kambrisse ja seejärel perifeersetesse kambritesse. Kui algne jaotusruumala (Vc) ja terapeutilise efekti saavutamiseks soovitud kontsentratsioon (Cp) on teada, on võimalik arvutada selle kontsentratsiooni saavutamiseks vajalik laadimisannus:

Küllastusannus = Cp x Vc

Seda saab kasutada ka boolusannuse arvutamiseks, mis on vajalik kontsentratsiooni kiireks suurendamiseks pideva infusiooni ajal: Boolusannus = (Cuus – Ctegelik) X Vc. Püsiseisundi säilitamiseks vajalik infusioonikiirus = Cp X Kliirens.

Lihtsate infusioonirežiimidega ei saavutata püsivat plasmakontsentratsiooni enne, kui see on saavutanud vähemalt viiekordse eliminatsiooni poolväärtusaja. Soovitud kontsentratsiooni saab kiiremini saavutada, kui boolusannusele järgneb infusioonikiiruse reguleerimine.